Yamaha MX49 V2
Sain hiljuti testida sellist sünti, nagu Yamaha MX49 V2.
Yamahal on olemas ka samasugune 61-klahviga versioon ja ka juba päris klaveri mõõtu MX88.
Kõigil neil on sees soundid, mis võetud Yamaha 2007-ndal aastal välja tulnud moodulist MOTIF XS. Seega mitte just kõige viimane sõna, aga samas on MOTIF olnud läbi aegade muusikute poolt kõrgelt hinnatud tehnoloogia.
Yamaha MX49 maksab Thomannis 568 eurot ja see on mõistagi väga soodne hind, kui rääkida süntidest. Ning seda odavust on MX49 juures näha ja tunda - kuigi nupud ning potekad pole just kõige viletsamad, ei mõju plastmassist korpus soliidse ja vastupidavana. Eriti kehv on modulation wheel, sel on teravad servad ja ebameeldiv tunnetus. Klahvid on aga täitsa talutava actioniga, nagu need süntidel ikka on.
Negatiivse poole pealt veel - ei tea, kas see on sarja üldine probleem, aga vähemalt sellel isendil, mida mina katsetada sain, tekkis voolu sisselülitades vaikne aga häiriv pinin. Ei saanudki sotti, kas seda tekitas display või mõni muu komponent, aga stuudio-tingimustes, kus kriitiline kuulamine on oluline, on selline pinin väga tüütu. Laval seda muidugi ei märkaks.
MX-sarja pillidel on USB-audio võimalus. Vers 2. lisas selle, et pill on arvutiga ühendades "plug and play". Ehk siis, mingeid draivereid ja täiendavat softi installima ei pea, arvuti tunneb ühenduse kohe ära. Asi töötab kenasti ja see on selles mõttes väga hea, et saab sündi ( digitaalse ) signaali võtta otse arvutisse, ilma, et toimuks vahepeal analoogiks konvertimine. Eeldatavasti ju nii odaval sündil pole mitte kõige paremad konverterid.
Soundid ise on nii ja naa. Rääkides näiteks klaveritest, bassidest, trummidest jne võib üldiselt öelda, et need on täitsa korralikud n.ö sündisoundid - mõõdukalt realistlikud ja istuvad miksingus kenasti kokku. Üksikult mängides aga on kuulda, et sämpli-materjali on vähe. Ja näiteks puhkpillide juures häirib, et vibrato on sämpliga koos ja seda ise muuta ei saa.
MX sari ei ole nn. workstation-tüüpi. Ehk siis, siin pole sees sekventserit ega mingeid väga sügavuti minevaid editeerimis-võimalusi. Pigem ongi see nagu lihtsalt soundimoodul, millel juhtumisi ka klaviatuur küljes. Või siis laivi pill.
Küll aga on olemas ühe kolmanda tootja tasuline soft, millega saab arvuti kaudu minna ka detailsemalt soundide kallale.
Kokkuvõtteks - selle raha eest ikka korralikku pilli ei saa. Mina ei soovitaks sellise peale raha raisata.
Yamahal on olemas ka samasugune 61-klahviga versioon ja ka juba päris klaveri mõõtu MX88.
Kõigil neil on sees soundid, mis võetud Yamaha 2007-ndal aastal välja tulnud moodulist MOTIF XS. Seega mitte just kõige viimane sõna, aga samas on MOTIF olnud läbi aegade muusikute poolt kõrgelt hinnatud tehnoloogia.
Yamaha MX49 maksab Thomannis 568 eurot ja see on mõistagi väga soodne hind, kui rääkida süntidest. Ning seda odavust on MX49 juures näha ja tunda - kuigi nupud ning potekad pole just kõige viletsamad, ei mõju plastmassist korpus soliidse ja vastupidavana. Eriti kehv on modulation wheel, sel on teravad servad ja ebameeldiv tunnetus. Klahvid on aga täitsa talutava actioniga, nagu need süntidel ikka on.
Negatiivse poole pealt veel - ei tea, kas see on sarja üldine probleem, aga vähemalt sellel isendil, mida mina katsetada sain, tekkis voolu sisselülitades vaikne aga häiriv pinin. Ei saanudki sotti, kas seda tekitas display või mõni muu komponent, aga stuudio-tingimustes, kus kriitiline kuulamine on oluline, on selline pinin väga tüütu. Laval seda muidugi ei märkaks.
MX-sarja pillidel on USB-audio võimalus. Vers 2. lisas selle, et pill on arvutiga ühendades "plug and play". Ehk siis, mingeid draivereid ja täiendavat softi installima ei pea, arvuti tunneb ühenduse kohe ära. Asi töötab kenasti ja see on selles mõttes väga hea, et saab sündi ( digitaalse ) signaali võtta otse arvutisse, ilma, et toimuks vahepeal analoogiks konvertimine. Eeldatavasti ju nii odaval sündil pole mitte kõige paremad konverterid.
Soundid ise on nii ja naa. Rääkides näiteks klaveritest, bassidest, trummidest jne võib üldiselt öelda, et need on täitsa korralikud n.ö sündisoundid - mõõdukalt realistlikud ja istuvad miksingus kenasti kokku. Üksikult mängides aga on kuulda, et sämpli-materjali on vähe. Ja näiteks puhkpillide juures häirib, et vibrato on sämpliga koos ja seda ise muuta ei saa.
MX sari ei ole nn. workstation-tüüpi. Ehk siis, siin pole sees sekventserit ega mingeid väga sügavuti minevaid editeerimis-võimalusi. Pigem ongi see nagu lihtsalt soundimoodul, millel juhtumisi ka klaviatuur küljes. Või siis laivi pill.
Küll aga on olemas ühe kolmanda tootja tasuline soft, millega saab arvuti kaudu minna ka detailsemalt soundide kallale.
Kokkuvõtteks - selle raha eest ikka korralikku pilli ei saa. Mina ei soovitaks sellise peale raha raisata.
Sellel postitusel ei ole vastuseid