Strandberg Sälen - kitarr

Räägin teile ka oma kitarrist, mis on hetkel mu n.ö põhipill. See omapärase kujuga kitarr saab pidudel palju tähelepanu, sageli näiteks uuritakse, et kuidas ma seda häälestan?

Tegemist on Rootsi firma Strandberg pilliga, tellisingi otse Rootsist. Kas firma asutaja Ola Strandberg isiklikult selle mulle teele pani, no vaevalt küll, aga igatahes tundub kvaliteedi-kontroll neil seal olema korralik - pill saabus igati tip-top mängukorras.

Kuigi välimus tundub sel pisut ehk veider, on tegemist igas mõttes professionaalseks kasutamiseks mõeldud kitarriga.

Strandbergi kitarride kandvaks ideeks on ergonoomika + modernsus. Väljendub see mitmeti.

Näiteks, tavaliselt kaaluvad elektri-kitarrid mitu kilo ja nendega mängimine võib lisaks ebamugavusele pikemas perspektiivis põhjustada ka seljaprobleeme. Saab küll pilli teha kergema, kasutades kergemat puitu või seest tühja korpust. Mida aga oluliselt kergemaks teha ei saa, on kitarri kael - selles on omajagu puitu, samuti lisavad kaalu metallist häälestajad. Nii juhtubki, et kergema korpusega kitarri raskus-kese on vale koha peal ja pill vajub mängides kaela poole alla. Muidugi on ka sellise pilliga võimalik mängida, mõeldes näiteks Gibson SG tüüpi pillidele ja ansamblile AC/DC, aga see pole mugav.

Ainuke võimalus kael kergemaks saada, on teha see lühemaks ja häälestus-mehaanika paigutada pilli korpuse peale.

Täpselt nii ongi Strandbergi pillide puhul tehtud ja hoolimata sellest, et ka korpus ise on disainitud võimalikult väikseks ja kergeks, on pill ideaalselt tasakaalus. Sellisega on väga mõnus ja pingevaba mängida.

Veel moodsaid lahendusi - kui tavaliselt on kitarride krihvid ehk fretid kaela peal paralleelselt, siis Strandbergi pillidel paiknevad need n.ö lehvikus - mida rohkem korpuse poole, seda rohkem jooksevad krihvid bassikeelte poolel eest ära. See on väidetavalt selleks, et parandada pilli intonatsiooni täpsust. Kas ja kui palju sellest reaalselt abi on, ei oska ma öelda, aga pill häälestub küll väga täpselt, ka kõrgete nootide juures.

Strandberg paigaldab oma pillidele kõvasulamist ehk steinless krihvid. Tavalised krihvid nimelt kipuvad aja jooksul nende kohtade pealt, kuhu kitarri keel vastu käib, ära kuluma ja seetõttu tuleb neid aegajalt üle lihvida, lõpuks ka välja vahetada. Steinlessid kestavad oluliselt kauem, küll aga on nende paigaldamine töömahukas ja need on seetõttu kallimad.

Pilli kaelast veel rääkides - kõikidel elektrikitarridel on kaela sees pingutus-varras. See on selleks, et kompenseerida keelte pinget, muidu tõmbuks kael vibusse. Moodsatel pillidel aga pannakse sinna kõrvale ka süsinik-kiust vardad. Need teevad kaela jäigemaks ja tagavad, et see ei kisuks kõveraks, propellerisse. Taolised vardad on ka sellel pillil ja kael on tõesti ideaalselt paigas.

Omapärane on ka kaela tagumine pool. Kui tavalistel pillidel on see ühtlaselt ümaraks lihvitud, siis sellel pillil jookseb see ümarus diagonaalis. Tänu sellele on vasaku käe pöial kõrgemaid noote mängides mugavamas asendis. Taaskord - pingutad vähem.

Pilli korpusest aga väga palju rääkida polegi. Kui see omapärane sisselõige välja arvata, siis kõik muu on nagu tavalisel Fender telecaster-tüüpi pillil. Tõtt-öelda kõlabki see pill, nagu üks telecaster kõlama peab.

Kas seda tüüpi pillil miinuseid ka on? On ikka.

Üks miinus on, et kuna häälestus-süsteem on pisut keerulisem, siis on ka keelte vahetamine natuke komplitseeritum. Kindlasti peab alati käepärast olema spets võti, millega keeled lahti lasta.

Ka on võibolla pisut ebamugav, et pilli häälestades tuleb sama käega keelt tõmmata ja häälestus-kruvi keerata.

Ja veel, see on nüüd küll vaid selle konkreetse pilli disaini möödalask, aga veidi keeruline on neid heledaid täppe seal heleda kaela peal märgata. Täpid küll pimedas helendavad, aga prožektorite valgel neid eriti ei näe ja siiani hüppab mul käsi aegajalt valesse kohta.

Muus osas aga väga-väga hea pill.

Järgmine
Genelec 8020 DPM - stuudio-monitorid

Sellel postitusel ei ole vastuseid

Email again: